Bărbel Bas: Kodanike rahasanktsioonid ei too peaaegu mingit kokkuhoidu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Föderaaltööminister Bärbel Bas räägib kodanikuhüvitiste süsteemi reformidest ja sanktsioonidest 23. juunil 2025. Uuri lähemalt siit.

Bundesarbeitsministerin Bärbel Bas spricht über Reformen und Sanktionen im Bürgergeldsystem am 23.06.2025. Informieren Sie sich hier.
Föderaaltööminister Bärbel Bas räägib kodanikuhüvitiste süsteemi reformidest ja sanktsioonidest 23. juunil 2025. Uuri lähemalt siit.

Bărbel Bas: Kodanike rahasanktsioonid ei too peaaegu mingit kokkuhoidu!

Arutelul kodanike raha tuleviku üle võttis föderaalne tööminister Bärbel Bas (SPD) selge seisukoha. Intervjuus Deutschlandfunkile ütles ta, et vaevalt loodab ta väljakuulutatud karmimatest sanktsioonidest riigiabi saajatele mingit kokkuhoidu. Tixio teatab, et Bas tunnistab enamiku kodakondsushüvitiste saajate elutingimuste tõsidust ja hoiatab väärkohtlemise kui laialt levinud nähtuse käsitlemise eest. Ta kutsub üles teemal diferentseeritud arutelule ning rõhutab, et sanktsioonid peaksid puudutama vaid väikest osa hüvitise saajatest, kes ei ole valmis oma tööellu integreerumisel aktiivselt osalema.

Bas on reformiplaanide raames kehtestamas ka karmimaid sanktsioone, kui töökeskuse tähtaegadest kinni ei peeta. Valju ZDF Ilmumata jätmisel võidakse makseid vähendada 10%. See pole juhus, sest töökeskuste statistika näitab, et sageli ei peeta pooled kokkulepitud aegadest kinni. Nende meetmetega ei soovi minister mitte ainult edendada abisaajate distsipliini, vaid võidelda ka süsteemsete sotsiaaltoetuste pettustega ning parandada töökeskuste efektiivsust.

Kodanikuraha taust

2022. aastal põhiturvareformina vastu võetud kodanikutoetus hakkas kehtima 2023. aasta algusest ja asendab tuntud töötu abiraha II, rohkem tuntud kui Hartz IV. Uus määrus kujutab endast riigi rahalist abi tööotsijatele ja abivajajatele. niimoodi Föderaalne kodanikuhariduse agentuur selgitab, et kodanikuraha peaks eelkõige olema inimeste pikaajaliseks tööleasumiseks ja nende kvalifikatsiooni tõstmiseks. Kriitikud, eriti CDU/CSU, FDP ja AfD ridadest, kritiseerivad aga suurenenud kulusid; 2023. aastal olid need 42,6 miljardit eurot, mis on 16 protsenti rohkem kui aasta varem.

Teiseks reformi keskseks elemendiks on kaitstavate varade suurendamine 10 000 eurolt 40 000 eurole, millega tahetakse luua kodanike toetuste saajatele selge stiimul varade kogumiseks enne, kui on vaja riigi toetust. Sanktsioonide süsteem jääb puutumata, nii et vahenduskõnelustest keeldumise korral saab sanktsioone määrata ka edaspidi.

Pagulaste integreerimine

Eriti aktuaalne teema on Ukrainast pärit põgenike integreerimine. Bas andis mõista, et uutel tulijatel on esialgu veel õigus kodanikuhüvitisele. Alates 1. aprillist 2025 minnakse aga üle madalamatele varjupaigataotlejate hüvitistele, mis peaks vähendama töökeskuste halduskoormust. Minister näeb tungivat vajadust tegutseda pagulaste tööturule pääsemise hõlbustamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et kodanikuhüvitiste reform pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid. Kuigi valitsus üritab kuritarvitamise vastu karmi meetmeid võtta, jääb vajadus hoida silma peal kannatanute tegelikel elutingimustel. Selgub, et kodanikuraha teema on meiega veel mõnda aega ja vaidlused selle üle kindlasti jätkuvad.