Suche
Mein Konto
Küülikukatk Biberachi rajoonis: mida pead kohe teadma!
Biberachi rajoonis tuvastati küülikukatk. Eksperdid hoiatavad metsloomade nakatumise eest ja soovitavad olla ettevaatlik.
Küülikukatk Biberachi rajoonis: mida pead kohe teadma!
Hirmutav küülikukatku juhtum avastati Biberachi rajoonis, täpsemalt Unlingenis. Piirkonnaamet kinnitas ametlikult pruunjänese haigestumise ning mure metsloomade ja inimeste tervise pärast on taas kasvanud. Küüliku katku, tuntud ka kui tulareemia, põhjustab bakterFrancisella tularensispõhjustab ja lõppeb tavaliselt haigetele loomadele, eriti küülikutele ja teistele närilistele surmavalt. See teatab muu hulgas SWR.
Kuigi küüliku katku edasikandumine inimesele on haruldane, ei saa seda välistada. Robert Kochi Instituudi andmetel tekib nakatumine otsesel kokkupuutel nakatunud loomade või saastunud veega, patogeene sisaldava tolmu sissehingamise ning sääskede ja puugihammustuste kaudu. Nakatumine võib tekkida isegi alaküpsetatud liha valmistamisel ja söömisel. Biberachi rajooni veterinaarameti juhataja Dorothee Bock soovitab tungivalt surnud või puudustkannatavaid metsloomi ise mitte puudutada ning selle asemel teavitada vastutavat jahirentnikut või veterinaarametit.
Oht inimestele
Viimastel kuudel on korduvalt teatatud inimestest, kes on nakatunud tulareemiasse. Kolm Švaabimaa jahimeest nakatusid arvatavasti kokkupuutel nakatunud küülikutega, kelle nad olid maha lasknud ja töödeldud. Need juhtumid rõhutavad ohtu, mis on eeskätt inimestele, kes puutuvad sageli kokku metsloomade või nende vektoritega. Epidemioloogilised andmed näitavad, et suremus on raviga ligikaudu 2%, kuid kui arstiabi ei otsita, võib see tõusta kuni 15%. Sümptomid on gripilaadsed ja hõlmavad palavikku, külmavärinaid, peavalu, kehavalusid ja lümfisõlmede turset.
Mida teha, kui kahtlustate?
Kõik, kes õues liiguvad, peaksid olema eriti ettevaatlikud. Kesk-Euroopas on peamised levikuallikad pruunjänesed ja nakatumise oht näib olevat suurenenud. 2024. aastal teatati Saksamaal 178 juhtumist, mis on varasemate aastatega võrreldes rohkem. Metsloomade jälgijatel ja jahimeestel soovitatakse vältida otsest kokkupuudet metsloomadega ja kanda vajadusel kaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ulukiliha põhjalikule küpsetamisele, et veelgi vähendada nakkusohtu. Neid kaitsemeetmeid võtavad ka Apteek vaata ringi soovitatav.
Üldiselt näitab see veel kord, et loodusel on oma reeglid ja me peame seda vastutust teadvustama. Kuigi jänesepalavik ei ole levinud, rõhutab see ettevaatuse vajadust, eriti kliimamuutuste ajal, mis võivad mõjutada selliste zoonooside kulgu ja levikut.