Võitlus härgkonna vastu: vabatahtlikud sukeldujad tegutsemas!
Linkenheim-Hochstettenis võitlevad vabatahtlikud invasiivsete härgkonnadega. 2026. aastal algab uurimisprojekt rahvastiku ohjeldamiseks.

Võitlus härgkonna vastu: vabatahtlikud sukeldujad tegutsemas!
Karlsruhest põhja pool, Linkenheim-Hochstetteni idüllilises ümbruses, läheb võitlus invasiivse härgkonna vastu tuliseks. Kahepaiksete looduslikud liigid tunnevad end piirkonnas ilmselt koduselt, mis on tõeline probleem. 1990. aastatel siia asustatud Põhja-Ameerika härgkonn (Lithobates catesbeianus), kes võib kasvada kuni 20 cm pikkuseks ja kaaluda ligi 1 kg, ei oma looduslikke kiskjaid ja kujutab ohtu kohalikele liikidele. Seetõttu on selle liigi vastu võitlemine esmatähtis SWR.
Härjapopulatsiooni ohjeldamiseks on käimas uuenduslik uurimisprojekt, milles kasutatakse jälgijaid ja spetsiaalselt koolitatud koeri. 19 vabatahtlikku sukeldujat koguvad praegu Streitköpfle karjääri tiigis härja-kulleseid, et saada rohkem teavet selle invasiivse liigi leviku kohta. Riigisekretär Andre Baumann Baden-Württembergi Keskkonnaministeeriumist tunneb toimuva vastu aktiivselt huvi ja toetab meetmeid.
Võitlusmeetodid
Härjakonna vastu võitlemise meetmed on erinevad. Harrastussukeldujad ja bioloogid kasutavad loomade eemaldamiseks väikesekaliibrilisi relvi. Alates 2016. aastast on igal aastal karjäärijärvest püütud keskmiselt 4500 kullest. Vaid 20 minutiga saavad sukeldujad veest välja tuua kuni 330 kullest. Emasloomade terviklik eemaldamine peaks aitama säästvalt ära hoida munade munemist.
Kuid päevakorras pole ainult sukeldumine: alates 2025. aasta sügisest kasutatakse ka liigituvastuskoeri, kes aitavad nende talvekorterites härgkonnade jälile jõuda. Karlsruhe piirkonnanõukogu näeb end oma kohustusena aktiivselt rakendada seadusega ettenähtud meetmeid selle vastu võitlemiseks. Kuigi härgkonna väljasuremist peetakse ebatõenäoliseks, on linna eesmärk selle populatsiooni kontrolli all hoida ja vähendada.
Kriitika ja väljakutsed
Kontrollimeetodid ei ole aga heaks kiidetud. Mõned õngitsejad väljendavad muret ja usuvad, et meetmed on ebatõhusad. Sellest hoolimata on piirkondlik nõukogu endiselt kangekaelne, kui on vaja säilitada tasakaal invasiivsete liikide vastu võitlemise ja kohalike loomade kaitsmise vahel. Karjääri tiigi ümbrust peetakse kahepaiksete tugevaks levikualaks ning siin peavad oma oskusi tõestama nii spetsialistid kui ka vabatahtlikud.
Nagu Süddeutsche teatab, ei levi härgkonn mitte ainult kohapeal, vaid ka kogu Reini tasandikul. Tulevased uuringud, mis kestavad 2026. aastani ja varustavad loomad isegi saatjatega, peaksid aitama paremini mõista nende käitumist ja liikumist. Karjäärijärve ümbritsev loodus on ühtaegu elav ja väljakutseid pakkuv – järve kohal tiirutavad toonekured ning taustaks kostab kalapaatide hääli ja aeg-ajalt kaadreid lähedal asuvast laskeklubist.
Väljakutsel, millega invasiivsed liigid silmitsi seisavad, ei ole piirkonna jaoks mitte ainult ökoloogiline, vaid ka sotsiaalne mõõde. Härjakonna edukas majandamine ei taga mitte ainult kohalike liikide pikaajalist säilimist, vaid tagab ka piirkonna elukvaliteedi.