Jalgrattatööstus kriisis: müügi langus ja võimalused klientidele!

Jalgrattatööstus kriisis: müügi langus ja võimalused klientidele!

Praegused arengud jalgrattatööstuses näitavad segast pilti: kui Saksamaa jalgrattaturul registreeriti 2024. aastal 27,2 miljardi euro suurune müük, siis 2023. aastaga võrreldes on see umbes seitse protsenti. Olukorrad, mida iseloomustavad eelkõige nõudluse vähenemine ja suured varud, tekitavad küsimusi, kuna olukord aeglaselt stabiliseerub. Kauplejad teatavad suurtest laovarudest, mis tühjenevad alles järk-järgult. Eelkõige langes e-jalgrataste hind 2024. aastal keskmiselt 2650 euroni, mis on ligikaudu 300 eurot vähem kui eelmisel aastal. See areng järgneb Corona pandeemia ajal toimunud müügibuumile, mille jooksul tööstus peaaegu kahekordistus ZVW teatatud.

Mida see tähendab valdkonna töötajatele? Otsetöötajate arv langes 77 500-lt 76 700-le, mis annab tunnistust tööstuse keerulisest olukorrast. Ühing “Future Bicycle” nõuab rohkem investeeringuid jalgrattateedesse ja e-pedelecite rahastamist. See nõudmine on eriti vali enne Eurobike'i messi, mis toimub 25.-29. juunini. Ühing kritiseerib ka jalgrattatööstuse kasutamata potentsiaali, mis on eriti väljendunud turismisektoris.

Jätkusuutlikkuse aspektid tööstuses

Jätkusuutlikkuse teemaline arutelu mängib jalgrattatööstuses keskset rolli, kuid siin on veel palju järele jõuda. Deloitte'i uuring, milles uuriti 50 DACH piirkonna ettevõtet, näitab, et üle 70% küsitletud ettevõtetest hindab jätkusuutlikkuse tähtsust vähemalt 7 punktiga 10-st. Selgelt määratletud jätkusuutlikkuse strateegia on aga vaid 39% ettevõtetest. Kim Lachmann Deloitte'ist rõhutab, et tööstus ei pea mitte ainult propageerima jätkusuutlikku liikuvust, vaid ka seda oma äriprotsessides rakendama.

Väljakutsed on suured, eriti tänu uutele määrustele, nagu Saksamaa tarneahela hoolsuskohustuse seadus. Maximilian Tucher Deloitte'ist ennustab, et surve jätkusuutlikkuse meetmete rakendamiseks kasvab. Samas on juba näha positiivseid arenguid: 90% ettevõtetest rakendab kliimakaitsemeetmeid ja 87% edendab ringmajandust. Paljud ettevõtted on aga vastuolus, 79% vastanutest eelistab kasumlikkust jätkusuutlikkuse kaalutlustele, kuigi 84% usub, et tarbijad eelistavad üha enam keskkonnasõbralikke tooteid, nagu näiteks Pedelec elektrijalgratas teatatud.

Väljakutsed tootmises

Aga kui keskkonnasõbralikud on jalgrattad tegelikult? Tootmine ei ole automaatselt jätkusuutlik, isegi kui jalgratast peetakse keskkonnasõbralikuks transpordivahendiks. Erik Bronsvoort, raamatu “Marginaalsest kasust ringpöördeni” kaasautor kritiseerib jalgrattatööstuse lineaarset majandussüsteemi, mis põhineb odavatel materjalide hankimisel ja kiirel tootmisel. See tekitab tarbetuid jäätmeid ja keskkonnareostust. Soovitatav on olemasolevaid jalgrattaid parandada ja hooldada, mitte osta uusi tippklassi mudeleid.

Jätkusuutliku alternatiivina tuuakse esile ka kasutatud jalgrataste müüki. Terasraame peetakse eriti jätkusuutlikuks, kuna neid on lihtne taaskasutada ja parandada. Lisaks tuginevad mõned ettevõtted, nagu Hope ja Continental, keskkonnasõbralikele tootmismeetoditele. Siiski on selge, et jalgrattatööstus on veel kaugel tõelisest ringmajandusest, kus materjale tegelikult taaskasutatakse.

Jätkuvalt on väljakutseks leida tasakaal majandusliku tasuvuse ja ökoloogilise vastutustunde vahel. Oma tarbimise kaudu saavad jalgratturid ise aidata suurendada nõudlust säästvalt toodetud ja kauakestvate toodete järele. Tööstusel on aeg oma pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada.