Vägivallatu lapsevanemaks olemine: uuring näitab karjumise üllatavat heakskiitu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ulmi ülikooli haigla praegune uuring näitab vastuolulist suhtumist emotsionaalsetesse karistustesse hariduses ja nende sotsiaalsesse aktsepteerimisse.

Aktuelle Studie der Uniklinik Ulm zeigt widersprüchliche Einstellungen zu emotionalen Strafen in der Erziehung und deren gesellschaftliche Akzeptanz.
Ulmi ülikooli haigla praegune uuring näitab vastuolulist suhtumist emotsionaalsetesse karistustesse hariduses ja nende sotsiaalsesse aktsepteerimisse.

Vägivallatu lapsevanemaks olemine: uuring näitab karjumise üllatavat heakskiitu!

Arutelu vägivallatu hariduse üle kogub Saksamaal hoogu. Ulmi ülikooli haigla laste- ja noorukite psühhiaatria kliiniku koostöös UNICEF Saksamaaga läbiviidud praegune uuring näitab hirmutavaid suundumusi ja suhtumist emotsionaalsetesse karistustesse, mis hariduses ikka veel esinevad. Kuigi õigus vägivallavabale haridusele fikseeriti seaduses 8. novembril 2000, on nende põhimõtetega tegelemise tegelikkus keeruline.

Nagu Ulmi ülikooli haigla teatati, et peaaegu kolmveerand küsitletutest keeldub emotsionaalsetest karistustest kategooriliselt. Kuid ilmsiks tulevad murettekitavad arvud: 16,1% vastanutest usub, et laste peale karjumine on vastuvõetav, samas kui 9,2% usub, et nende tuppa lukustamine on õigustatud. Samuti arvab 8,6% küsitletutest, et suhtlemisest keeldumine, mille puhul vanemad oma lastega enam ei räägi, on okei. Umbes 5% nõustub emotsionaalse vägivalla muude vormidega, nagu isoleerimine või süüdistamine.

Teadmiste ja tegevuse lahknevus

Eriti häiriv on see, et 25% isikliku vanemluse kogemusega vastajatest tunnistas, et kasutas karjumist. See näitab selget lahknevust vägivallavaba hariduse ja isiklike tegude vahel. Need leiud rõhutavad probleemi, et vanemad pöörduvad sageli tagasi vanade mustrite juurde, eriti kui nad ise on emotsionaalselt karistatud. The Piirkondlik värskendus rõhutab, et selliste kogemustega inimesed nõustuvad emotsionaalsete karistustega tunduvalt tõenäolisemalt kui need, kellel neid kogemusi pole.

Pilk sotsiaalsetele struktuuridele näitab, et vaatamata 25-aastasele seaduslikult ankurdatud vägivallavabale haridusele on emotsionaalne vägivald endiselt laialt levinud. Uurimises osalenud professor dr Jörg M. Fegert hoiatab vajaduse eest laiendada haridust emotsionaalse vägivalla negatiivsete mõjude kohta. Lisaks on ülioluline laste õiguste jõulisem rakendamine.

Helista muutustele

Uuring nõuab vägivallavaba hariduse mõiste põhjalikku läbivaatamist, et hõlmata hooletussejätmine kui vägivald. Saksamaa UNICEF rõhutab ka laste õiguste põhiseadusesse ankurdamise tähtsust, et tagada parem õiguskaitse. Samuti kutsutakse üles sotsiaalsele vastutusele: asutusi, haridusasutusi ja lapsevanemaid kutsutakse üles aktiivselt toetama vägivallatu hariduse edendamist.

Eksperdid nõustuvad, et lastevastase vägivalla ärahoidmiseks seadustest üksi ei piisa. Vägivallatute suhtlusmustrite loomiseks on vaja pidevaid teavituskampaaniaid ja vanemaid toetavate meetmete edendamist. Sellega seoses on mõttekad arvukad pakkumised, näiteks agressioonivastased koolitused Deutschlandfunki kultuur esiletõstmised.

Laste kaitsmine vägivalla eest ning empaatilise ja lugupidava lapsevanemaks olemise edendamine on väljakutsed, millega kõik peavad tegelema. Praegune õppesituatsioon näitab selgelt, et nii ühiskonna teadvuses kui ka tegudes on veel teed minna.