Iisrael lööb vastu: üle 100 rünnaku Iraanile ja kõlav vasturünnak!

Iisrael lööb vastu: üle 100 rünnaku Iraanile ja kõlav vasturünnak!

Ööl vastu 12.–13. juunit 2025 halvenes olukord Lähis-Idas taas dramaatiliselt. Iisraeli sõjavägi andis Iraani tuumaprogrammi sõjalistele sihtmärkidele ja objektidele üle 100 täppislöögi. Selle pealetungi eesmärk oli lüüa Iraani tuumarikastamise keskmesse, mida Iisraeli valitsusjuht ütles. Benjamin Netanyahu rõhutati rõhutatult.

Sihitud rünnakute hulgas oli ka Natanzi suur rikastamisrajatis. Iisraeli armee pressiesindaja sõnul oli see ulatusliku sõjalise operatsiooni algus Iraanist lähtuva ohu ohjeldamiseks. Seda "ennetavat lööki" põhjendati väitega, et Iraani sõjalisest kohalolekust ja tema tuumaambitsioonidest tulenev oht ei ole enam talutav. Ajakirjandus.

Tagasilöök ja reaktsioonid

Vahetult pärast Iisraeli rünnakuid reageeris Iraan ägedalt. Iisraeli territooriumi rünnati umbes 100 drooniga. See näitab, et Iraani revolutsioonilise kaardiväe väed on valmis reageerima sõjalistele provokatsioonidele relvastatud jõuga. Kõrgemate sõjaväejuhtide, sealhulgas Revolutsioonikaardi komandöri ja Iraani armeeülema kaotamine Iisraeli rünnakute käigus on pingeid veelgi õhutanud.

Sellega seoses rõhutas USA, et ta ei osale Iisraeli operatsioonides, mis rõhutab Tel Avivi autonoomiat iseseisvalt sõjalisi otsuseid langetada. Need arengud võivad veelgi destabiliseerida niigi pingelist olukorda piirkonnas ja muuta rahvusvahelise diplomaatia suureks väljakutseks.

Ajalooline mõõde

Sündmusi vaadeldakse pikema konflikti taustal, mis on ajaloos sügavalt juurdunud. Lähis-Ida konflikti juured on 19. sajandi lõpus ning pinged iisraellaste ja palestiinlaste vahel on teravnenud juba enne viimast sõda, mis algas 2023. aastal. Kui viimastel kuudel on kaotanud elu üle 36 000 palestiinlase ja humanitaarolukord Gaza sektoris on saavutanud katastroofilised mõõtmed, on ka Iisraeli ühiskond olnud rängalt mõjutatud. Hamasi kohutavad rünnakud 2023. aasta oktoobris on äratanud hirmu ja mälestusi tagakiusamisest Iisraelis holokausti ajal.

Käimasolev sõjaline vastasseis, mida nõutakse Hamasi neutraliseerimiseks ja pantvangide vabastamiseks, mõjutab ka paljusid tsiviilisikuid. Valju bpb Umbes 1,7 miljonit inimest Gaza sektoris on kaotanud oma kodu ja elavad nüüd sisepõgenikena. Need geopoliitilised ja humanitaarprobleemid nõuavad kiiret diplomaatilist lahendust.

Arvestades sõjalisi tegevusi ja lokkavat vägivalda, on oluline, et rahvusvaheline üldsus reageeriks eskaleerumisele ja püüaks konflikti osapooli kokku viia. Lõppkokkuvõttes on tee rahuni selles piirkonnas kivine, mis nõuab kõigilt asjaosalistelt julgust ja sihikindlust.