Hädasti vaja on ELi poliitikat: turvaline e-mobiilsus kliimasõbraliku tuleviku nimel!

Hädasti vaja on ELi poliitikat: turvaline e-mobiilsus kliimasõbraliku tuleviku nimel!

Mis toimub elektromobiilsuse valdkonnas? Transpordiminister Winfried Hermann kasutas võimalust 38. rahvusvaheline elektrisõidukite sümpoosion Göteborgis, et saada tugev signaal e-mobiilsuse tuleviku kohta Euroopas. Oma peakõnes rõhutas ta, kui oluline on, et Saksamaa ja EL püsiksid e-mobiilsuse tipus ega jääks maha.

Minister hoiatas võimaliku taandarengu eest Euroopas ja Saksamaal. Autotööstuse konkurentsis püsimiseks on oluline, et sõidukitootjad tooksid turule soodsa hinnaga elektriautosid. Samas peab energiatööstus võtma aktiivsema rolli laadimistaristu laiendamisel. Kuna ilma piisavate laadimisvõimalusteta on e-mobiilsusele üleminekut raske edasi liikuda.

E-mobiilsuse kasvutrajektoor

Elektromobiilsuse areng näitab kogu maailmas järsku tõusutrendi. Vastavalt hiljutisele uuringule Föderaalne Keskkonnaagentuur Elektriautode kliimaeelis on tohutu. Erinevus tavasõidukitest saab lähiaastatel järjest selgemaks: 2030. aastal registreeritud autode puhul võib kliimaeelis olla kuni 55 protsenti, eeldusel, et taastuvenergia laienemist kiiresti edasi lükatakse. Isegi kui sisepõlemismootorite e-kütuste osakaal suureneb, jääb elektriautode eelis alles.

2020. aastal registreeritud sõidukitel on aga mõningane negatiivne mõju vee ja pinnase kvaliteedile, millest enamiku võib seostada fossiilse energia tootmisega. Neid väljakutseid saab aga lahendada taastuvenergiasüsteemidele üleminekuga. Pikas perspektiivis on elektriautod prognooside kohaselt kõigis keskkonnamõjudes paremad, mida ennustatakse juba 2050. aastaks.

Keskkonna tasakaal ja väljakutsed

Kui vaadata kogu e-mobiilsuse keskkonnamõju, siis ei ole otsustava tähtsusega ainult reisi ajal tekkiv heide. Sama oluline roll on nii sõidukite tootmisel, energiavarustusel kui ka vajalikul toorainel. Vastavalt analüüsile Energeetika- ja Keskkonnauuringute Instituut Elektrisõidukitel ei esine lokaalseid põlemisheitmeid, kuid akude tootmisel tuleb arvestada muude keskkonnamõjudega.

Teine probleemne laps on akude jaoks vajalikud toorained nagu koobalt, nikkel ja liitium. Siin nähakse ringlussevõttu kui võimalikku lähenemisviisi ressursivajaduse vähendamiseks. Nendest väljakutsetest hoolimata on elektrisõidukite süsiniku jalajälje parandamine transpordi ülemineku toetamiseks ülioluline. Keskkonnakaitsjate ja poliitikute mured peavad käima käsikäes, et muuta tuleviku liikuvus jätkusuutlikuks.

Diskursust e-mobiilsuse üle ei saa enam peatada. Olgu tegemist vajaliku laadimistaristu või poliitikaga, mis peab looma selged raamtingimused – üks on kindel: tulevik kuulub elektrisõidukitele ja igal inimesel palutakse oma lülitiga edasi liikuda!