Ema-tütre duole mõisteti karistus: 140 000 eurot ebaseadusliku koerakasvatuse eest!

Ema-tütre duole mõisteti karistus: 140 000 eurot ebaseadusliku koerakasvatuse eest!

Täna käsitleme Markgräflerlandist pärit töömahukat juhtumit, mis tekitab segadust ja kütab loomade heaoluga seotud muresid. Müllheimi ringkonnakohus mõistis kahele naisele, 63-aastasele emale ja tema 23-aastasele tütrele märkimisväärsed rahatrahvid. Põhjus? Ebaseaduslik kauplemine ja koerte kutsikate pidamine, eelkõige 66 pommeri kutsikatega, keda peeti kohutavates tingimustes, rikkudes loomade heaolu seadusi.

Paljunemine kohutavates tingimustes

Tõendid ebaseadusliku aretustegevuse kohta ulatuvad seitsme aasta pikkuse perioodini, aastatel 2016–2023. Selle aja jooksul tegutsesid naised ilma aretusloata või äriregistrita. Kehtivate regulatsioonide nõuded on selged: Keegi ei tohi ilma mõistliku põhjuseta loomale valu, kannatusi ega kahju tekitada (Loomakaitseseaduse § 1 lause 2) – reeglid, mida on siin ilmselgelt eiratud. Valju päevauudised Aretus ei olnud mitte ainult ebaseaduslik, vaid teenis naistele ka üle 124 000 euro; loomade heaolu ei paistnud rolli mängivat.

Lause kõlab karmilt: Mõlemal naisel tuleb 44 korral maksta kumbki 1800 eurot trahvi, lisaks pääseb tütar 138 000 lisaeuroga. "Kogu majas haises väljaheite järgi," teatas Müllheimi ringkonnakohtu direktor Sabine Schlöffel ja mitte ainult: osa koeri hoiti kitsastes määrdunud transpordikastides; paljud olid haiged ja neil oli käitumisprobleeme.

Šokeerivad müügipraktikad

Kuidas see jultunud aretus üldse tekkis? Avalikkuse näpunäited viisid politsei otse Badenweileri majja, kus illegaalne tegevus ilmsiks tuli. Sündmuste üle on nördimust avaldanud ka loomakaitseorganisatsioon Peta, märkides, et sotsiaalvõrgustike kaudu müüdi pomeraanlasi Šveitsi, Prantsusmaale ja teistesse EL-i riikidesse – see tava rikub loomakaitseseaduse kõrgeimaid standardeid.

Kohtumenetlus on ees

Vaatamata selgetele tõenditele vaidlesid kaks naissoost kaitsjad õigeksmõistmise poolt, näidates, kui raske on seda juhtumit ümbritsevad juriidilised lahingud. Ema advokaat teatas, et esitab apellatsiooni, mille selge tähtaeg on nädal. Seetõttu ei ole otsus veel õiguslikult siduv. Arvestades organisatsioonide ja ametiasutuste kriitilist suhtumist mõjutatud loomade arvu, on põnev näha, kuidas õiguslik olukord areneb.

Järeldus

Juhtum toob lauale tagasi vanad ja uued pinged loomakaitses. Loomakaitseseaduse selge sõnastuse ja ühiskondliku konsensuse kaudu, et loomakaitse on esikohal, on lootust, et sellise julma loomakasvatusega tegeletakse ka edaspidi järjekindlamalt. Lõppkokkuvõttes on meil kõigil kohustus tagada meie ühiskonna nõrgematele olenditele, näiteks loomadele, turvaline ja püsivalt hea elu.