Finantsturbulents: Lohengrin on Mannheimi rahvusteatris pettunud!
26. oktoobril 2025 esietendub Mannheimi Rahvusteater vaatamata rahalistele kitsaskohtadele Wagneri “Lohengrini”.

Finantsturbulents: Lohengrin on Mannheimi rahvusteatris pettunud!
26. oktoobril 2025 toimus Mannheimi Rahvusteatris Richard Wagneri ooperi “Lohengrin” esietendus. See lavastus tuleb kriitilisel ajal, sest teater seisab silmitsi suurte katsumustega rahaliste raskuste ja peahoone kuluka renoveerimise tõttu. Üks ooperilavastus on juba tulnud ära jätta, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Kuid “Lohengriniga” on maja eeskujuks ja astumas sammu uude tõlgendamissuunda.
Režissöör Roger Vontobel on otsustanud radikaalselt kahtluse alla seada teose romantilise lunastusfaabula. Tema tõlgenduses on Lohengrinit kujutatud hirmuäratava homunculusena ning orkestri muusika Roberto Rizzi Brignoli käe all eemaldab Wagneri tuntud prelüüdi võlu. Lavastus keskendub nõiaprotsessiga seotud kohtupäevale ja näitab Elsat etturiohvrina. Ortrud kui vana korra esindaja seisab vastandina Lohengrinile, kes ei tegutse mitte ainult kangelasena, vaid ka vägivaldse heategijana, kes läheb lahingusse Ungari hordide vastu.
Mäng tumedate piltidega
Fabian Wendlingi kujundatud lavakujundus esitleb laastatud söestunud puuskelettide metsa, mis rõhutab lavastuse tumedat atmosfääri. Dramaturgiliselt on fookuses Ortrudi kuju, samas kui kriitiline poliitiline raamistik mängib keskset rolli. See tõlgendus kaldub kõrvale Wagneri loomingu klassikalisest arusaamast ja toob esiplaanile muusikalised elemendid, mida paljud on kirjeldanud kui valjuid ja vähem kõlavaid, kus domineerivad puu- ja vaskpuhkpillid.
Wagneri jaoks on aastatel 1845–1848 loodud “Lohengrin” midagi enamat kui lihtsalt romantiline ooper. Keskaegsest saksa romantismist inspireeritud ooper räägib Luigerüütlist, kes kaitseb Brabanti hertsoginnat Elsat tingimusel, et too ei küsi kunagi tema nime. See teema mitte ainult ei stimuleerinud Wagneri enda loomingulisi protsesse, vaid mõjutas ka paljusid kunstiteoseid, sealhulgas Baieri kuninga Ludwig II kuulsat Neuschwansteini lossi. Hansel ja Gretel – seda pealkirja seostatakse sageli pulmadega, kuna sageli mängitakse “Pruutkoori” – on ka üks ooperi kuulsamaid meloodiaid.
Pearollid ja muud etendused
Esietendusel kõlasid laval suurepärased hääled: Jonathan Stoughton Lohengrinina, Astrid Kessler Elsa, Joachim Goltz Telramundina, Julia Faylenbogen Ortrudina, Joachim Zielke Heinrichina ja Nikola Diskić väejuhina. Etendused jätkuvad 2026. aasta jaanuarini ning Mannheimis asuv OPAL - Oper am Luisenpark saab Wagneri loomingu austajatele oluliseks kohaks.
“Lohengrin” ei ole mitte ainult oluline teos ooperiajaloos, vaid on aktuaalne ka tänapäeval, tõstatades küsimusi autoriteedi, identiteedi ja pideva võitluse kohta erinevate traditsioonide vahel. See Mannheimi Rahvusteatri uuslavastus tagab, et publik ei tarbiks mitte ainult passiivselt, vaid ka aktiivselt mõtleb ja kajastab näidatud teemadel. See väljakutse on eriti põnev, eriti arvestades teatri keerulisi olusid. Tegelikult võiks öelda:Midagi toimub!