Sindelfingeni tohutu eelarvekriis: puudujääk ületab kõik piirid!

Sindelfingeni tohutu eelarvekriis: puudujääk ületab kõik piirid!

Böblingeni rajooni linnas Sindelfingenis seisab kohalik omavalitsus silmitsi tõsise rahalise väljakutsega. Linnapea Markus Kleemann (CDU) kirjeldab olukorda kui "struktuurikriisi". Linna üldeelarves on murettekitav ligi 70 miljoni euro suurune puudujääk, mis koormab oluliselt lähiaastate plaane. Kui algselt oli 2025. aastaks planeeritud 20,8 miljoni euro suurune puudujääk, siis nüüdseks on see number enam kui kolmekordistunud 68,5 miljoni euroni. 2026. aastaks prognoositakse isegi 73,2 miljoni euro suurust puudujääki loodetud 30,7 miljoni euro asemel, nagu SWR

Kaubandusmaksu laekumise drastiline vähenemine on linna jaoks põhiprobleem. 2026. aasta prognoos näeb ette korrektsiooni 128 miljonilt eurolt ligikaudu 30 miljoni euroni. Samuti peab Sindelfingen jooksva aasta eest tagasi maksma 95 miljonit eurot ärimaksu. Seda olukorda halvendab veelgi jätkuv autotööstuse kriis, mis mõjutab asukohta eriti rängalt.

Eelarveplokk ja investeerimisvajadused

Pingelisele rahalisele olukorrale vastukaaluks seab kohalik volikogu 9. detsembril eeldatavasti eelarve külmutamise, mis on vajalik seadusandlusest tulenevalt. Need meetmed on vajalikud jooksvate kulude vähendamiseks ja linna rahanduse stabiliseerimiseks. Investeeringuvajadus aastaks 2029 on hinnanguliselt ligikaudu 540 miljonit eurot, millest üle 300 miljoni euro on keskpika perioodi finantsplaneerimisel arvestamata.

Hoolimata keerulistest oludest tagab linnavalitsus teatud likviidsuse taseme, kuna laenuvõtmise vältimiseks on reservid olemas kuni aastani 2029. Likviidsus peaks aga langema vaid 29,7 miljoni euroni. Administratsiooni ja kohaliku volikogu peamised eesmärgid on jooksvate kulude vähendamine ning maksude, lõivude ja tasude korrigeerimine. Samuti tuleb edendada digitaliseerimist, et probleeme tõhusalt lahendada.

Renoveerimise mahajäämus ja kinnisvara hindamine

Paralleelselt finantskriisiga mõjutab see ka paljusid kinnisvaraomanikke. Föderaalkohtu (BGH) hiljutine otsus on toonud fookusesse elamispinna renoveerimise kohustuse. Üha rohkem üürileandjaid seisab silmitsi renoveerimistööde mahajäämusega, mis on tingitud kulumisest, ilmastikust ja materjalide väsimusest. See ei too kaasa mitte ainult kinnisvara väärtuse vähenemist, vaid võib kaasa tuua ka üüritulu vähenemise ja halvimal juhul elamiskõlbmatuse. Vastavalt HausverwaltungScoutile on riknemise vältimiseks ülioluline korrapäraselt läbi viia hooldusmeetmeid.

BGH otsus on lagunenud kinnisvara omanike jaoks murranguline. Kindel finantsplaneerimine ja valitsuse rahastamine, nagu KfW sooduslaenud ja toetused, võivad aidata kõrvaldada renoveerimistööde mahajäämust. Üürileandjad on kohustatud hoidma üürikinnisvara lepinguga kokkulepitud korras, et vältida kulukaid üürialandusi.

Praegune olukord Sindelfingenis toob esile väljakutsed, millega nii linn kui ka kinnisvaraomanikud silmitsi seisavad. Kriisist ülesaamiseks ja jätkusuutliku tulevikutee leidmiseks on vaja uuenduslikke strateegiaid ja head finantsplaneerimise oskust.