Kriis Hohenlohe linnaosas: noorte sotsiaalkulud kasvavad plahvatuslikult!

Kriis Hohenlohe linnaosas: noorte sotsiaalkulud kasvavad plahvatuslikult!

Üha rohkem Hohenlohe linnaosa noori seisab silmitsi väljakutsega, et nad peavad kasutama statsionaarseid tugiteenuseid. See ei ole üksikjuhtum, vaid kogu Saksamaad hõlmav nähtus. Värske uuringu kohaselt olid psüühilised haigused 2023. aastal laste ja noorukite seas kõige levinum haiglaravi põhjus. Ainuüksi sel aastal oli 10–19-aastaste vanuserühmas vaimse tervise probleemide tõttu statsionaarsel ravil ligikaudu 112 600 inimest. Meditsiiniline ajakiri teatatud.

Hohenlohe linnaosas näitavad praegused numbrid murettekitavat arengut: sotsiaaleelarve rahaline koormus kasvab 2026. aastal 420 000 euro võrra, kuna konflikte on rohkem ja noori hooldatakse. Piirkonna laekur andis oma muudatuste nimekirjas mõista, et abikulude tõus on vaid jäämäe veepealne osa. 86 protsenti linnaosamaksust ehk ligikaudu 78,5 miljonit eurot kogu 89,6 miljonist eurost laekub sotsiaalsüsteemi, nt. Voice.de teatatud.

Vaimsed haigused tõusevad

Arvud on murettekitavad: eelmisel aastal kannatas depressiooni all ligikaudu 33 300 noort, mis moodustab ligikaudu 30 protsenti kõigist selles vanuserühmas ravitud vaimuhaigustest. 2023. aastal oli depressioon kõige levinum diagnoos, mis moodustas 25 protsenti psühholoogiliste probleemide tõttu vastuvõetutest, nagu teatas föderaalvalitsus hiljutises vastuses AfD parlamendirühma taotlusele, mis saadi ka Liidupäev avaldati.

See, mis nüüd järgneb, on ebakindel tulevik nii kannatanute kui ka abistajate jaoks. Hohenlohe linnaosa on viimastel aastatel säästnud üle 10 miljoni euro, kuid seisab silmitsi väljakutsega, et juhtumite arv võib olla oodatust suurem. Seoses psühholoogiliste probleemidega laste ja noorte arvu suurenemisega võib linnaosa leida end peagi ülekoormatud sotsiaalteenuste osutajana.

Föderaal- ja osariikide valitsused peavad tegutsema

Praegused arengud toovad esile sotsiaalpoliitika probleemid, mida nii föderaal- kui ka osariikide valitsused peavad veel lahendama. Asjakohaste meetmeteta võivad rahalised kitsaskohad veelgi süveneda. Kui Hohenlohes õige pea adekvaatseid lahendusi ei leita, on noorte ja nende perede abistamine ohus. Arvestades neid väljakutseid, on ülioluline, et poliitilised otsustajad lõpuks tegutseksid ja eraldaksid vajalikud ressursid.

Olukord on seega selge äratuskell mitte ainult poliitilistele esindajatele, vaid kogu ühiskonnale. On aeg seista noorema põlvkonna vajaduste eest, enne kui ühiskondlikud struktuurid hakkavad lõpuks vankuma.